Mesilased suudavad ära tunda oma pere liikmeid ainulaadse lõhna järgi, mida määrab nende soolestiku mikrobioota. Igal perel on omapärane mikrobioota koosseis, mis sõltub pere toitumisest ja geneetikast. See sisemine mikroorganismide kooslus mängib võtmerolli mesilaste sotsiaalses elus ja pere turvalisuses. Mikrobioota – veel üks nähtamatu, kuid võtmetähtsusega pere tunnus.
Pere liikmete äratundmine
Mesilased tuvastavad oma pere liikmeid nende soolestiku mikrobioota järgi. Valvurmesilased lakuvad lennuava juures iga tagasi saabunud mesilast. Nagu öeldud, on igal perel oma „lõhn“, mis sõltub pere geneetikast ja tarbitavast toidust, mistõttu valvurmesilane tunneb kiiresti ära, kas saabunud mesilane kuulub just sellesse perre.
Pere liikmete äratundmine mikrobioota kaudu on kasulik mõlemale poolele – nii mesilastele kui ka nende sisemistele mikroorganismidele. Nii kaitsevad pered end võõraste mesilaste eest, kes võivad tarusse tuua teistsuguseid, potentsiaalselt kahjulikke baktereid. See aitab säilitada pere mikrobioota stabiilsena ja tervena.
Perede ühendamine mesinduses
Kui mesinikud soovivad kaks peret kokku ühendada, on oluline just mikrobioota ühtlustamine. Üks populaarsemaid meetodeid on perede ühendamine meega määritud ajalehe abil: perede vahele pannakse mee või siirupiga määritud ajaleht, mida mesilased läbi närivad, jagades seejuures sülge ja koos sellega mikroorganisme. Teised meetodid (nt plastikkile nurga lahti painutamine ja perede pihustamine suhkrusiirupiga) soodustavad samuti sülje vahetumist ning aitavad kujuneda ühisel mikrobiootal ja “lõhnal”. Seega, kui mesinikud ütlevad, et tuleb perede lõhnad ühtlustada – peetakse silmas mitte meie jaoks tajutavat lõhna, vaid just kahe erineva pere mikrobiootade ühtlustamist.
Noored mesilased ja mikrobioota
Oluline on märkida, et noortel mesilastel kuni 4–6 päeva vanuseni ei ole veel välja kujunenud mikrobiootat. Seetõttu saab äsja koorunud mesilasi lisada ükskõik millisesse perre ilma tagasilükkamise riskita.