Artiklid
Praktiline mesiniku teadmiste raamatukogu — kuidas alustada, mida osta, kuidas emade eest hoolitseda ja mett toota.
Varroa destructor lesta elutsükkel
Varroa destructor lest on parasiitne ämblikulaadne, mis on saanud üheks peamiseks ohuks mesilastele (Apis mellifera) kogu maailmas.
Varroa destructor toitumise iseärasused
Pikka aega arvati, et Varroa destructor lestad toituvad peamiselt mesilaste hemolümfist – justkui „mesilaste verest“. Kuid uusimad uuringud on näidanud, et nende parasiitide peamine toitumisallikas ei ole…
Varroa destructor populatsiooni dünaamika
Varroa destructor populatsiooni kasv mesilasperes on erakordselt kiire, geomeetriline protsess, mis kontrolli alt väljudes võib ühe hooaja jooksul viia kriitilise nakatumistasemeni, kus perel ellu jääda…
Varroa destructor põhjustatud kahju
Varroa destructor lestad on üks olulisemaid mesilaste (Apis mellifera) ohte üle maailma. Kuigi lestad ise on suhteliselt väikesed, on nende mõju üksikutele mesilastele ja kogu mesilasperele mitmetahuline ja…
Meetodid Varroa lestade arvukuse hindamiseks mesilasperes
Et võtta Varroa destructor lestade vastu õigel ajal tõhusaid meetmeid ja vältida mesilaspere hukkumist, tuleb täpselt teada, milline on nakatumise tase.
Varroa destructor lestade keemilised tõrjemeetodid
Üks peamisi meetodeid mesilasperedes Varroa destructor lestadega võitlemisel on keemiline tõrje. See on otsene sekkumisabinõu olemasoleva lestapopulatsiooni hävitamiseks.
Varroa destructor lesta bioloogilised tõrjemeetodid
Varroa destructor bioloogilised tõrjemeetodid hõlmavad elusorganismide ning mesilaste loomulike kaitsemehhanismide kasutamist võitluses lestadega.
Kultuurilised meetodid Varroa destructor lesta tõrjeks
Kultuuriline tõrje on üks olulisemaid Varroa destructor tõrjestrateegiaid, mida kirjeldatakse kaasaegses mesinduskirjanduses.
Vahakoide tekitatav kahju ja kaitsemeetodid
Vahakoid ja nende vastsed on kahjurid, mis võivad kahjustada nii tarudes kui ka hoiustatud kärgi. Koide vastsed toituvad kärgedest, närivad need läbi ja jätavad silmaga nähtavad siidised tunnelid…
Metsasipelgate tekitatud kahju tarudele ja kaitseviisid nende vastu
Kevadel, veel enne kui mets rohetama hakkab, kui looduslikke toiduallikaid veel pole, muutuvad sipelgad aktiivseks ja hakkavad valke otsima.
Acarapis woodi elutsükkel
Acarapis woodi – see on sisemine parasiit (lest), mis kahjustab mesilasi ( Apis mellifera ). Need lestad elavad mesilaste hingamissüsteemis, täpsemalt – trahheedes.
Acarapis woodi populatsiooni dünaamika mesilasperes
Acarapis woodi populatsiooni kasv toimub märkamatult. See sõltub pere tugevusest, hooajast ja noorte mesilaste hulgast.
Acarapis woodi põhjustatud kahju mesilastele
Acarapis woodi parasiteerides mesilaste trahheedes põhjustavad mesilastes märkimisväärseid muutusi. Lestad toituvad hemolümfist, läbistades hingamisteede seinu, mis põhjustab lokaalset põletikku, häirib hapnikuvahetust…
Acarapis woodi tõrjemeetodid
Kuna Acarapis woodi elab mesilaste sisemises hingamissüsteemis – trahheedes –, nõuab selle tõrje spetsiifilisi meetmeid.
Acarapis woodi populatsiooni uurimismeetodid mesilasperedes
Acarapis woodi tuvastamine on keeruline ja nõuab spetsiifilisi oskusi ning vahendeid. Erinevalt välislestadest ei ole see liik palja silmaga nähtav ning sümptomid on sageli ebamäärased.
Mesilaste individuaalne immuunsus
Nagu iga organism, on ka mesilastel immuunsüsteem, mis on nende ellujäämise seisukohalt võtmetähtsusega. See on eriti oluline, arvestades, et mesilased elavad tihedalt asustatud ja soojas keskkonnas, kus…
Mesilaspere kollektiivne immuunsus
Mesilaspere ei ole üksikute isendite juhuslik kogum, vaid tihedalt koordineeritud bioloogiline süsteem, mida mõnikord nimetatakse isegi superorganismiks.
Valge rasvakeha teke ja kahanemine
Valge rasvakeha on üks mesilase organismi tähtsamaid kudesid, mis hakkab kujunema juba väga varases arenguetapis.
Rasvkeha omadused, tähtsus ja ringlus mesilastes
Mesilase organismi rasvkeha ei ole üksnes energiavaruhoidla, vaid ka peret ühendav ainevahetuslik allikas, mis täidab hulgaliselt kriitiliselt tähtsaid funktsioone.
Hormoonide muutused mesilase elu eri etappides
Mesilase elu koosneb keerukate muutuste jadast – alates väikesest vastsest kuni täiskasvanud mesilaseni või mesilasemani. Neid muutusi juhivad hormoonid – sisemised keemilised signaalid, mis määravad, kuidas mesilane areneb ja…
Mesilasperede hääbumise põhjused
Viimastel aastakümnetel on kogu maailmas täheldatud kiiret mesilaste hääbumist, mis on muutunud tõsiseks ökoloogiliseks ja põllumajanduslikuks probleemiks.
Geneetilise mitmekesisuse tähtsus mesilasperedes
Mesilaspere tervis ja tootlikkus on tihedalt seotud isendite geneetilise koosseisuga. Kuigi kõik emasmesilased peres – mesilasema ja töömesilased – pärivad sama genoomi, võivad väikesed geneetilised…
Mesilasaretuse põhimõtted
Mesilaste aretus ehk selektsioon on üks eduka mesinduse nurgakividest. See on soovitavate omadustega mesilaste teadlik valik, et need omadused kanduksid edasi…
Mesilasemade valiku kriteeriumid
Head mesindustulemused sõltuvad neljast tegurist: asukohast, ilmast, mesiniku oskustest ja… mesilaste geneetikast. Asukohta ja ilma me tavaliselt valida ei saa, oma oskusi igal aastal…
Mesilaste suhtlus tantsude kaudu
Mesilased on tuntud mitte ainult mee ja keeruka sotsiaalse elu poolest, vaid ka erilise suhtlusviisi poolest, s.t., „tantsukeel“. Selle ainulaadse mesilaste käitumise uuris ja selgitas põhjalikult Nobeli preemia laureaat…
Mesilaste suhtlus feromoonidega
Teabe edastamine mesilasperedes on hädavajalik kooskõla ja pere tõhususe tagamiseks. Feromoonid on üks olulisemaid mesilaste suhtlemisviise.
Mesilaste reproduktiivsüsteem
Mesilasperet moodustavad kolm põhikasti: mesilasema, rohked töömesilased (emased) ja leskmesilased (isased).
Emamesilaste paarumislennu mehhanismid
Emamesilase paarumislennud on mesilaste elutsükli oluline hetk. See ainulaadne ja keerukas bioloogiline protsess võimaldab emal koguda spermat kogu eluks ning lennu edukusest…
Mesilaste alamliikide (A. m. Buckfast, A. m. Carnica, A. m. Ligustica) omadused
Mesinduses on äärmiselt oluline valida sobiv mesilaste alamliik, sest selle omadused mõjutavad hooldust ja üldist tootlikkust.
Mesilaste metamorfoos: arengustaadiumid
Kõik mesilased läbivad keeruka muutumisprotsessi, mida nimetatakse metamorfoosiks. See protsess hõlmab nelja eraldi staadiumi: muna, vastne, nukk ja koorunud täiskasvanud mesilane.
Mesilaste toidubaas
Mesilaste toitumine on üks olulisemaid tegureid, mis määrab pere tervise, arengu ja vastupanuvõime keskkonnamõjudele. Mesilaspere toimib ühtse superorganismina, kelle heaolu sõltub…
Kuidas mesilased keskkonnas orienteeruvad
Mesilased on ühed parima keskkonnaorientatsiooniga putukad, kellel on kaasasündinud võime täpselt naasta samasse tarusse, hoolimata sellest, et nad võivad toitu otsida koguni 3–5 km kauguselt.
Mesilased, mikrobioota ja pere äratundmine
Mesilased suudavad ära tunda oma pere liikmeid ainulaadse lõhna järgi, mida määrab nende soolestiku mikrobioota. Igal perel on omapärane mikrobioota koosseis, mis sõltub pere toitumisest ja geneetikast.
Kuidas töömesilase ülesanded ja hormoonid vananedes muutuvad
Mesilasperes täidab iga töömesilane vanusest olenevalt erinevaid töid. Seda nimetatakse vanuseliseks polüteismiks, nähtuseks, kus mesilane elu jooksul liigub järk-järgult ühelt…
Emade isoleerimise tehnoloogia tähtsus
Emade isoleerimise tehnoloogia on kaasaegne mesindusmeetod, mille olemus on mesilasema ajutine sulgemine spetsiaalselt selleks kohandatud isolaatoritesse.
Sülemlemise kontroll emade isoleerimise abil
Sülemlemine on mesilaspere paljunemise loomulik ja bioloogiliselt vajalik protsess, kuid tänapäeva mesinduses peetakse seda kahjulikuks nähtuseks, mis põhjustab mesilaste ja mee kaotusi.
Sülemlemise ohjamine uue pere moodustamisega vana emaga
Sülemlemine on mesilaste loomulik paljunemisviis, mis loodtingimustes tagab liigi püsimajäämise. Sülemiga lahkub tarust vana ema ja umbes 1/2 mesilastest (enamasti väljalennumesilased), ja…
Koondtuumapered: sülemlemise ohjamine uute emadega perede moodustamise teel
Sülemlemine on meemesilaste loomulik paljunemisviis, mis tagab liigi jätkumise looduslikes tingimustes. Mesinduses peetakse seda protsessi aga sageli kahjumlikuks, sest…
Mesilasemade andmine: meetodite ülevaade
Selleks et uus mesilasema edukalt vastu võetaks, tuleb mõista, millistel tingimustel võtavad mesilased ta omaks kui „oma“, sest see määrab vastuvõtu edu.
Tõuliste mesilasemade andmine: väljakutsed, riskid ja parimad meetodid
Tõuliste mesilasemade andmine on üks tundlikumaid protsesse. Kuna need emad on kallid ja ostetakse spetsialiseeritud aretusfarmidest, on nende vastuvõtu edukus hädavajalik, sest ema kaotamisel tekib…
Mesilaspesa mikrokliima: temperatuur, niiskus ja süsihappegaas (CO₂)
Mesilastaru mikrokliima on peenelt häälestatud keskkond, mida mesilaspere aktiivselt hoiab, et tagada ellujäämine.
Mesilaste hooldus aktiivsel ajal: varakevad – pesa ülevaatus pärast talve
Varakevad on üks olulisemaid perioode mesilaste aastaringis. Pärast pikka talvepuhkust peab mesinik hindama, kuidas pere talvitus ja kas see on eelseisvaks hooajaks valmis.
Bičių priežiūra aktyviuoju metu: pavasaris – stiprėjimo metas
Pavasaris yra ypatingas laikotarpis bičių šeimoms, nes tai laikas, kai jos pereina nuo žiemos ramybės būsenos prie aktyvaus vystymosi.
Bičių priežiūra aktyviuoju metu: šeimų (pasi)ruošimas pavasariniam medunešiui
Pavasaris bitininkystėje tai laikas, kai kiekvienas veiksmas turi vieną ir pagrindinį tikslą – užauginti kuo daugiau stiprių, darbingų bičių iki prasidedant pagrindiniam medunešiui.
Bičių priežiūra aktyviuoju metu: (pa)vasarinis bičių gydymas
Varroa destructor erkės yra vienos pavojingiausių bičių parazitų, tiesiogiai paveikiančios šeimą, jos produktyvumą ir net išgyvenamumą.
Bičių priežiūra aktyviuoju metu: bičių (pasi)ruošimas pagrindiniam medunešiui
Stiprios ir gausios bičių šeimos išauginimas – tai pagrindinis bitininko tikslas pavasario ir vasaros pradžios laikotarpiu.
Bičių priežiūra aktyviuoju metu: bičių šeimų ruošimas žiemai
Stiprios, sveikos ir ilgaamžės bičių šeimos paruošimas žiemai tai vienas svarbiausių bitininko tikslų vasaros pabaigoje ir rudenį.
Bičių priežiūra aktyviuoju metu: bičių šeimų maitinimas
Tinkamas bičių maitinimas rudenį, tai vienas svarbiausių darbų ruošiantis ilgam žiemos laikotarpiui. Kad šeima išgyventų iki pavasario ir būtų pasirengusi naujam sezonui, reikia pasirūpinti ne tik…
Bičių priežiūra aktyviuoju metu: bičių šeimų rudeninis gydymas
Rudeninis bičių šeimų gydymas tai paskutinė galimybė užtikrinti, kad į žiemą šeima žengs be pavojingo gyvybei erkėtumo. Nors pagrindinis gydymas nuo Varroa destructor turėjo būti atliktas dar vasaros…
Bičių priežiūra pasyviuoju metu: bičių priežiūra rudenį
Ruduo žymi pereinamąjį laikotarpį iš aktyvaus į pasyvų sezoną. Tai metas, kai bitininko vaidmuo keičiasi. Šiuo metu nebe aktyviai bitininkaujama, o bitės verčiau stebimos iš toliau ir bandoma…
Bičių priežiūra pasyviuoju metu: bičių priežiūra pirmąją žiemos pusę
Pirmoji žiemos pusė nuo vėlyvo rudens iki sausio pabaigos tai ramiausias periodas bityne. Šeimos, pasiruošusios tinkamai, pereina šį laikotarpį beveik be trikdžių, o bitininko užduotis tik…
Bičių priežiūra pasyviuoju metu: bičių priežiūra antrąją žiemos pusę
Antroji žiemos pusė nuo sausio pabaigos iki pirmojo apsiskraidymo, tai pereinamasis laikotarpis iš pasyvios ramybės į aktyvėjantį ciklą avilyje.
Bičių problemos ir sprendimai vasarą
Problema: per mažai tuščių korių medui sandėliuoti
Bičių problemos ir sprendimai rudenį
Problema: netolygus maisto išsidėstymas avilyje
Bičių problemos ir sprendimai žiemą
Problema: bitės žūva iš bado, nors avilyje yra maisto
Bičių problemos ir sprendimai pavasarį
Problema: maisto trūkumas pavasarį
Bičių avilių sanitarinė priežiūra
Vienas iš svarbiausių sėkmingos bitininkystės veiksnių yra kruopštus ir reguliarus bityno inventoriaus valymas bei dezinfekavimas.
Angliavandenių papildai bičių mityboje
Angliavandeniai yra vienas iš pagrindinių bičių mitybos dalių. Gamtoje bitės angliavandenius gauna iš nektaro, tačiau kai natūralių šaltinių trūksta arba sezonas nėra palankus, bitininkams tenka…
Baltymų papildai bičių mityboje
Bičių mityboje vienas svarbiausių komponentų yra baltymai. Baltymų bitės natūraliai gauna iš žiedadulkių ir bičių duonelės. Baltymai ypač reikalingi perų maitinimui ir jaunų bičių vystymuisi.
Bičių šeimos elgesio pokyčiai esant ekstremalioms oro sąlygoms
Bičių šeimų gebėjimas prisitaikyti prie ekstremalių oro sąlygų yra gyvybiškai svarbus jų išlikimui. Norint sėkmingai bitininkauti ir palengvinti darbštuolių dalią, mes turime suprasti, kaip…
Bičių perų atsiradimas žiemą: galimos priežastys ir keliami pavojai
Žiemos laikotarpis bičių šeimai yra ramybės metas, kuomet šeima sumažina savo aktyvumą iki minimumo. Paprastai žiemos metu bitės susiburia į kamuolį, kuriame palaiko pastovią temperatūrą, vartoja…
Bičių motinėlių bankas: pagrindai, metodai ir geriausios praktikos
Sėkminga bitininkystė labai priklauso nuo kokybiškų bičių motinėlių prieinamumo. Motinėlės lemia bičių šeimos produktyvumą, stiprumą ir atsparumą ligoms.
Pesticidai ir jų poveikis bitėms: nuo tiesioginio toksiškumo iki ilgalaikių pasekmių
Per pastaruosius dešimtmečius bitės susiduria su rimtais iššūkiais dėl jų mažėjimo visame pasaulyje. Vienas reikšmingiausių veiksnių, darančių neigiamą poveikį bičių sveikatai, yra pesticidai.
Tranų nevaisingumas: priežastys ir galimi sprendimai
Bičių šeimos produktyvumas ir išgyvenamumas priklauso nuo motinėlės apsiskraidymo sėkmės, kuri savo ruožtu priklauso nuo sveikų, vaisingų tranai.
Bičių supiktėjimo priežastys ir sprendimo būdai
Bičių elgsena yra rodiklis, atspindintis ne tik šeimos būklę, bet ir aplinkos bei bitininko įtaką. Supiktėjimas yra natūrali gynybinė reakcija, tačiau kai agresija trukdo darbui, kelia pavojų…
Spiečių priežiūra
Spietimas yra natūralus bičių dauginimosi būdas, užprogramuotas jų genetikoje. Tai gyvybiškai svarbus procesas, kuriuo bitės siekia užtikrinti rūšies tęstinumą.
Bičių elgsenos stebėsena: problemų diagnostika
Bitininkystėje dažnai ieškoma vis naujesnių technologijų, įskaitant jutiklių, termokamerų, CO₂ analizatorių ar net akustinės įrangos diegimą.